Võru külje alla jääv Roosisaar on korraga linna puhketsooni osa ja üpris omaette poolsaar, kuhu autoga pääseb vaid ringiga mitme kilomeetri pikkust metsateed pidi. Jalgsi üle vabariigi pikimat rippsilda astudes jõuab kohale kindlalt kiiremini. Tuhandete aastate eest oli Roosisaar tõepoolest saar, milline sai arvatavasti nime saarel kasvanud rohketest metsroosidest, mida nüüd sealt enam naljalt ei leia. Autoga tulijat tervitavad Roosisaarel esmalt lihtsad põlistalud. Võrust otseteed pärale jõudnud jalamees silmab kõigepealt kaunist järvesiilu ning pirakat silda üle Tamula järve kaela. Siit algab Vahejõgi, mis ühendab Tamulat Vagula järvega.

Rippsld ületatud, püüavad pilku põlistammed, kus asus iidne Tamula asukoht ( III-II aastatuh.e.m.a.), mida peetakse Võrumaa asustuse hälliks. Tamula asukoht avastati pärast seda, kui võrulane Ida Kepnik vette kukkunud sõrmust otsides leidis ürgveise sarve ja luid. Hiljem leiti siit ka naisekolju, millest vanemat pole Eestist leitud ja rohkem merevaigust esemeid kui ühestki teisest Eesti asulakohast.

Asulakoha vahetust lähedusest algabki Kuninga talu oma nelja maja, tenniseväljakute ja kenasti hooldatud ümbrusega. Sillast kulgev sõbralik külatee lausa kutsub jalgrattasõitu või tervisejooksu tegema.

Kuninga talu nime ei kanna koht juhuslikult. Seal elanud kunagine taluperemees, perenaise Silja vanatädi mees Kusta vedas paadiga linnarahvast Roosisaare vahet ja seepärast kutsuti teda saare kuningaks.

1950-ndatel pani saarerahvas raha kokku ja ehitas 90-meetrise puitsilla, mis pidas vastu üle 40 aasta. Ainult kevadel jäämineku aegu tuli linna minna ringiga maismaad pidi ning suurvee ajal paati kasutada. Uus betoonsild valmis 1998.

Kuninga talu on mõnus koht puhkamiseks. Maakohale omane vaikus ja rahu, kuid linna lähedus (500m üle silla) võimaldab soovi korral ka linnamelu nautida.

Kuningatalu pererahvas.